Valimatult minu ümber liiklevad üksikisikust ettevõtjad räägivad ...
... ebaolulisest.
Ei saa välistada võimalust, et viga on minus.
Mind ei huvita, mida sa nädalavahetusel tegid, kui räigelt sa alkoholi rüüpasid ja pidu panid.
Kurb aga tõsi, liialt sageli kuulen tahtmatult just "mis eile tegid?" vestlusi ja ma ei mõista, mind jätavad seda laadi kogemused täiesti puutumata. Olen ma tõesti niivõrd sotsiaalsetest väärtustest kaugenenud?
Huvitav ei võrdu olulisega, aga kuidagi vastuoluline tundub mõelda, et mõnede kahekõne piirdubki paljalt huvitava sisuga - nende elu on nagu kollane ajakirjandus, mõttetu.
Aeg-ajalt üritan elunautijaid kiskuda sügavamatesse teemasse, aga tulemuseta, nagu nad ei oskakski mõelda "lõbukaugemalt" ja see tõsiselt ärritab mind. Ma tahan teada sinu mõtteid, mitte tegevusi.
Tegevused tüütavad mind: "Õnnitlen, sa tegid just midagi, mida on kogenud 80% ülejäänud arenenud maailmast." Mida see väärt on? SA OLED IGAV.
Kas inimesed kardavad oma mõtteid avaldada või neil tõesti ei toimu peas midagi muutuvat?
Ma tean, et toimub.
Kuidas seda kätte saada?
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar