Ära situ minu hinge

„Kuigi ümbrus on sama, elab igaüks meist erinevas maailmas.“ (Arthur Schopenhauer)

neljapäev, 11. veebruar 2010

Olla või mitte olla?

Õnnelik ...

Tunda rõõmu lihtsatest asjadest või mõelda, et lihtsad asjad ei määra midagi, tähendab on ebaolulised ja elu, kui selline peaks püüdlema olulise välja selgitamise ja nautimise poole. Nautida väärtusi, mida pole ...

Ajatakse taga vaimsust, hästi. Mis hinnaga?

Kas mina olen õnnelik?

Tõusen hommikul üles ja leian, et tegelikult ei igatse ma mitte midagi, mul on kõik olemas. Kas see on märk naiivsusest, vähesest nõudlusest või endale valetamisest?

Kas ma vajan midagi? Ei.

Kas ma soovin midagi? Ei.

Mõttetud asjad nagu riided või kirjaplokkid tõesti ei suuda mu meelt muserdada. Olen materiaalne?

Kas ma tunnen ennast paremini, kui mu riided on puhtad? Jah.

Kas see teeb minust parema inimese? Ei.

Mis teeb minust parema inimese?

Kas ma üldse tahan parem inimene olla?

Mis on parem?

Mille nimel me pingutame?

Mulje, et meeldida teistele? Jätta endast mingi võlts väärtustekogum, et saavutada tähelepanu? Müüme ennast, mitte oma ideid, et bioloogilisi huve kaitsta?

Kui kõik loobuksid pingutustest olla keegi teine, kas siis elu toimiks?

Mõistmatu.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar