Ma tunnen nagu ma oleksin kellegi väga lähedase kaotanud.
Aga Sa ei olnud mulle lähedane.
Ma ei tundnud Sind.
Märkasin ainult, kuidas Sinu laup tõmbus krimpsu, kui kohtusid mõistmatusega.
Märkasin ainult, kuidas Sinu naeratus mõjus nagu hommikune päikesetõus.
Märkasin ainult, kuidas Sinu hing ihkas vabadust, sõltumatust ... just nagu mina.
Märkasin ainult, kuidas meie füüsilised kehad sarnanevad.
Märkasin ainult, kuidas Sinu südamest naer tundus nii vaba, piirideta, hoolimata sellest, mida teised arvavad.
Märkasin ainult, kuidas Sina otsisid minus midagi ja mina tõukasin Sinu ära.
Märkasin ainult kõige armsamat ilmet terves maailmas, kui sa magasid.
Kellegi ingel.
Mine perse. Ja seda kõige paremas mõttes, sest see oli nüüd küll hästi kirja pandud.
VastaKustutaMuu on saast siis või?
VastaKustutaKahju.
Ei ole saast. Ma olen terve blogi läbi lugenud ja mõnda postitust isegi mitu korda. Aga, ma ei saa kiita, sest ootan, millega sa veel üllatad.
VastaKustuta