Ma kirjutan ja kirjutan, aga see ei tundu aitavat.
Kas peaks?
Minu sees on tärganud tühi lootus, et keegi minus haarab telefoni ja helistab Sulle ... mis sellest, et ma ei tea Sinu numbrit, ega sõnu, mis mul öelda on.
See keegi sureb.
Vaikselt ja valulikult.
Võta hoobid vastu ja liigu edasi.
... ma ei oska edasi.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar