Kell on palju, aga ma tahan seda teha.
Tahan siia midagi lisada, iseenda jaoks.
Olen viimasel ajal mõelnud, et ... ma ei tea, mida ma tahan.
Või ma ei tahagi midagi?
Sest ... miks ei võiks lihtsalt olla, nautida neid lihtsaid väärtusi, mis mind ümbritsevad, juua teed, vaadata aknast välja, kuulata melanhoolset muusikat ja MÕELDA, lihtsalt mõelda elust ja unistada hetkes ...
Ma ... vist ei suuda enam sedaviisi jätkata. Olla nagu kaktus keset kõrbe.
Inimesed minu ümber kasvavad ja lähevad ära. Aga mina jään siia, jään nagu kinni mingisse lolli ajaseisakusse ja raske on liikuda edasi, et avastada samaväärseid, paremaid neid.
Miks ma teen nii, miks ma valin olla selline nagu ma olen?
Nii palju oleksin võinud teisiti teha ...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar