Ajupeer

Kummaline, mingi seletamatu tunne pani mind postitama sellesse unarusse jäänud ajaveebi.

Ah, ei ole seletamatu tunne, tegelikult lugesin kellegi teise blogi ja too oli mõnus, tead, ma arvan, et ta on siiamaani mõnus.

Igatahes, nägin kellegi teise mõtteid ja tundsin, et pole kehvem sõnameister.

Esimene raund?

Veeretasin täna (tegelikult juba eile) jalgpalli. Koos teistega muidugi, minu jaoks olid ja jäid nad võõraks, kuigi oleme ka varem nahkkera järel koos rühkinud.

Ma tean, ma pole mitte kunagi rääkinud oma noortest mälestustest, aga miks ka mitte? Teised teevad ka seda ...

Niisiis, vutt, ma nautisin mängu, kusjuures pean mainima, et üsna harva sammun pettumusega palliplatsilt eemale. Lihtsat mängu on lihtne nautida, eks ole?

Kuhu ma tahstin jõuda ... muidugi, kuigi mängisin pea võhivõõrastega, olin ma õnnelik, no vähemalt need 3,5 tundi ja olen ikka veel, tunne on selline.

Hea teada, et alati on võimalus olla sõltumatult õnnelik.


Raund 2

Kuna kronoloogiline järjekord võõrastub mulle, siis tahaksin rääkida, kui sitt uni mul tunaeile oli või õigemini ei olnud.

Ma ei saanud magada. Mulle meeldib magada. Ma tean, et ma pole ainuke, kallid sõbrad.

Miks ma ei saanud magada.

Kohe ütlen teile.

Kohe, kohe.

Inimesed on tõprad. Üks tõbras siin ja teine tema kõrval. Külg külje vastas moodustamas oma poolvärdjate klanni, et lärmata, kuulata tümmi ja bemmi mootori võimasust. Raisk, ma ütlen.

Raisad!

Olgu, ka minule meeldib kõvasti muusikat kuulata. Ilusat muusikat, mitte midagi tungivat, praegugi kuulan klaveripalasid, mille saatel tavaliselt armastust luuakse.

Mis mind eristab neist?

Ma ei kuula muusikat siis, kui keegi kell on 3 öösel. No ausalt. Võib-olla kell 2, aga kell 3? Miks ometi?

Mis mul veel magada ei lasknud. Ah jaa, hehe, tragikoomiline, väljas on palav, sees on veel kuumem (mitte keldris) ja üks ainus asi, mis mind lohutab on see, et öösel temperatuur lahkelt langeb ja minu toas on rõduuks. Ma saan rahulikult magada, hoolimata homoöstaasist.

Aga ei.

Unusta ära, mees, sinu kallis ema tegi kurgisalatit ja pani pange (kes teeb salatit pange?) rõdule.

No ja siis? Keda kotib mingi kurgisalat?

Kurgisalat haiseb, haiseb nagu "väga halb lõhn" ja kas mitte minu voodi ei asetse otse rõdu ees, et võimalikult mugavalt ennast tunda?

Seega, jätta rõduuks lahti ja proovida magada rõvedas haisus või panna rõduuks kinni ja surra hapnikku vaegusesse?

Täiuslik elu, eh? See on alati nii, sa tahad ühte asja, ühte kõige pisitillukesemat detaili, sa tahad magada, aga ei.

Laske mul magada!

Irooniline, et ma olen tegelikult füüsiliselt võimetu magama rohkem kui 8-10 tundi, sõltuvalt tujust.

Miks füüsiliselt võimetu?

Mu selg ajab oma ideoloogiat, kui tema tunneb, et peremeeslooma võiks testida, annab ta "veits" tunda, minu selgrool on oma tuju ja ta ei tagane võimalusest seda välja näidata. Mõnus eks ole?

Elu ja tema lihtsad väärtused.

Homme räägin, kuidas ma vahepeal ei saanud süüa. Kuldaväärt teema.

Tahan medalit?